Külastasime arvutimuuseumit 01. märts ja tutvusime sealsete eksponaatidega, mis olid küll nendesse pisikestesse ruumidesse kompaktselt kokku pakitud. Omal tekkis kindlasti kohe huvi näha kooliajast armsaks saanud "Jukut". Tuli meelde küll ja meenusid isegi veedetud tegevusterohked tunnid selle arvuti taga.
Ise valisime, Anete- Gretega, teistele tutvustamiseks IBM5155. Tegemist kaasaskantava arvutiga. Kahjuks mitte küll esimene kaasaskantav arvuti, vaid juba täiustatud variandiga. Kui esimene sülearvuti (IBM5100) ehitati 1975 ja kaalus 25 kg ning oli 5- tollise ekraaniga, siis IBM5155 lasti välja aastal 1984, kaalus vaid 14 kg ja oli juba märgatavalt suurema ekraaniga: 9-tollise. Kaasaskantavaks nimetati teda sisseehitatud monitori ja drive`ide pärast. Puudusid aga patareid ja alati pidi arvuti ühendama vooluvõrku. Mälumaht oli 256 kilobaiti ( võrdluseks, minu praeguse sülearvuti mälumaht on 119 gigabaiti).
pilt :https://arvutimuuseum.ut.ee
tekst: https://en.wikipedia.org/
https://en.wikipedia.org/wiki/IBM_5100
Interaktiivne arvutimuuseum
Arvutimuuseum on oma olemuselt väga huvitav. Praegusel kujul puudub tal atraktiivsus, kuna pind, millel muusem paikneb on sellise asja jaoks liiga väike.. Kindlasti peaks ruum olema kordades suurem, et iga eksponaat saaks oma "väärikust" näidata. Iga eksponaat peaks saama ruumi särada. Igal eksponaadil peaks olema juures mingi põnev fakt tema eluloost. Võimalusel võiks see olla loetav monitorilt. Arvutid jt eksponaadid võiks olla paigutatud ajastute kaupa, et ka vanemal külastajal saaks tekkida side- nostalgi tunne.
Võimalusel võiks saada ka arvuteid kasutada. Proovida neis mängida/ programmeerida.
Mõte, et ajastute kaupa panna, on väga hea ja minu arvates ka täiesti realiseeritav selles uues Delta majas.
VastaKustuta